- teateid eestlaste agi-ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt.
- Teada on , et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin.
- kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata ,ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba.
Teraviljatoidud:
- esimene teravili ,mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelemahakkasid, oli oder ,I aastatuhandel m.a.j tundi juba rukist ja kaera.
- sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju- hernest,läätsi ja põlduba
- nisu hakati kasvatama 17 sajandil 19.sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört( paks jahusupp) ,leem(tänase supi eelkäija) ,puder, kama,(kaera-,rukki)kile.
- ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedatud käkid.Odrarakku on üldisemalt tuntud karaski nime all.
- Väga ammmustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-,rukki - ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba.Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11-13 sajandil.
- argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedekartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku ,suurtel pühadel ka võid ,liha ja munaputru.
No comments:
Post a Comment